Nikita Kašnikov

 Ma valisin kaks tuntud IT juhti, need on Bill Gates ja Steve Jobs.  Bill oli väga raske inimine lapsepõlvest, tal oli väga range ja raske iseloom. See võib-olla andis talle võimalust avada tuntud kompaania Microsoft. Ta alustas oma IT juba kui ta oli laps 13 aastane. Ta tegi programmid, millal olid ainult need vanad aeglased arvutid. See andis talle kogemusi, et teha Microsoft Ma arvan, et ta on pigem "lider" või "communicator", sest kui tal oli raske iseloom, tal oli palju sõpru mis aitasid Billi-le areneda ja luua oma tulemust. Communikatoriks saan tema nimetada, sest ei kujuta ette, kui hea veesluse oskust tal oli, et teised inimesed usuks Microsofti, sest toll ajal see oli mingi tüütu asi. Steve Jobs see on teine tuntud inimene keda teab kõik maailm, ta oli väga edukas inimene, kes tegi väga palju ja tegi meie maailm parem. Ta alustas toota arvuteid, Apple 2, see on "legend" toll ajal. Seetõttu saan öelda, et ta on arengumootor,  WIKI-s toodud ka näit

Üldiselt sisaldab professionaalsuse mõiste minu arvates seitset elementi. Olenemata ametist on oluline, et inimene oleks oma tegemistes parim. Edgar Shane'i kutsenõustamise testi järgi on see soov üks olulisemaid motivaatoreid. Spetsialistid saavutavad õnneliku seisundi, olles oma valdkonnas edukad. Professionaalid on inimesed, kelle oskus on teistele mõttekas, kes on saavutanud oma valdkonnas kõrgeid tulemusi või kellel on selline maine. Sellised inimesed köidavad alati tähelepanu, sest näevad olukorda oma piirkonnas terviklikumalt ja samal ajal üksikasjalikumalt. See võimaldab neil valida sobivamaid strateegiaid, reageerida kiiremini muutustele ja leiutada uusi lähenemisviise tööle. Professionaal, kes on saavutanud oma valdkonnas tunnustuse, saab reeglina hõlpsasti osa oma asjatundlikkusest, kuna ta püüab jagada teadmisi. Tänu sellele säilitab see oma kasvudünaamika. Vene treener Svetlana Belukhina märkis kunagi kindlalt, et "professionaal ei karda oma õpilasi - ta otsib koo

 Tasuta, avatud lähtekoodiga, tasuta, mitteäriline. Tasuta tarkvara on tarkvara, mida levitatakse tasuta litsentsi alusel (või avalikus omandis), ja tasuta litsents on see, mis annab kasutajale õiguse: Kasutage programmi Muutke selle lähtekoodi Levitage programm Jagage muudetud versioone Täpsemalt on tasuta litsents, mis vastab vaba tarkvara määratlusele. FSF peab nimekirja litsentsidest, mida ta peab tasuta. Nii kummaline kui see ka ei tundu, kui inimene kirjutas programmi ja ei anna seda kellelegi, siis on see tasuta tarkvara. Kuna sellel tarkvaral on üks kasutaja ja sellel on eespool nimetatud 4 õigust. Avatud lähtekoodiga tarkvara on tarkvara, mida levitatakse avatud litsentsi alusel (või avalikus omandis), ja avatud litsents on see, mis vastab avatud lähtekoodiga määratlusele. OSI peab nimekirja litsentsidest, mida ta peab avatuks. Sisuliselt ei erine avatud lähtekoodiga määratlus vaba tarkvara määratlusest, seega võime eeldada, et "tasuta" ja "avatud" on sünon

Lugesin läbi teine osa Rick Falkvinge ja Christian Engströmi raamatust, huvitav teema, sellest pole kunagi ei mõttelnud. Ma olen nõus põhi ideega, et varem oli parem, sest inimesed said jagada asjaga kooperida asjad ja ei mõtelda sellest, et on olemas mingi "Copyrights". Praegu nad kahjuks natuke kõik teistmoodi on selles raamatus on pakkutud teha 20 aastad "Copyrights", mulle tundub, et see on pisavalt investori ja omanikule. Oli huvitav kui palju praegu see asi on olemas ja leidsin, et tänapäevaks see on umbes 50 - 70 aastad ja pärast surma veel 50 aasta, kui see on tõsi, siis ma arvan et see on liiga palju põhimeliselt see on kogu meie elu. Tundub, et reformi teha on kasulik, sest infot see on kõige tähtsam asi meie maailmas. Minu arvan, et see "Copyrights" piidurdab meie maailma arendust. Ühesõnaga ootame muudutusi!

Minu meelvid käsk on selline: Ole inimene  - just nimelt seda see tähendabki. Internet on eelkõige inimesed, alles siis kastitäied elektroonikat ja juhtmeid. Nii et lasteaias, koolis ja kirikus korrutatav "Tee teisele, nagu tahad endale tehtavat" kehtib ka siin. Enne Enter-klahvi vajutamist mõtle end teise inimese nahka. Asja raskendab ka ülalpool kirjeldatud kontekstivabadus - meie täiesti siiralt mõeldud sõnu võib teine osapool hoopis omamoodi tõlgendada. Siin aitab ainult ausus ja asjade selgeksrääkimine. Pluss veel - võrgus liikuv tekst on kirjutatud kuhugi ja väga sageli ka salvestatud kuhugi. Salajas tehtud lollus võib hakata kõva kisa tehes järele jooksma. Minu isiklik näide, et ma väga palju näen inimesi, kes kirjutab mingi kommentaare ja tihti nad on väga provokatiivsed ehk halvad, nad solvavad inimesi, näiteks keegi pilti alt sotsiaal meedias või kuskil mujal keskkonnal. Seda on väga ohtlik, sest on võimalik need inimesi lihtsalt indafitseerida ja leida. Tihti need