USA VS CCCP who win???

Ameerikast tuli esimene mobiiltelefon müüki 1979. aastal. Samal ajal peetakse Martin Cooperit ametlikult seda tüüpi kommunikatsiooni avamise töö juhiks.

Olles väitnud Bell Laboratoriesi juhatajaga, et mobiilside pole väljamõeldis, tegi Cooper Manhattanil tänavarahvastikus olles kõne oma kolleegile, kasutades umbes kilogrammi kaaluvat mobiiltelefoni. Arvatakse, et see oli maailma esimene mobiiltelefonikõne. See ei ole tõsi

Raadioside ajalooga hästi kursis olevad eksperdid väidavad, et esimese mobiiltelefoni leiutas L.I. Kuprjanovitš 1957. aastal. Varsti sai teadlane leiutajatunnistuse "raadiofonile", mis oli automaatne raadiotelefon otsevalimisega.

See revolutsiooniline leiutis oli pühendatud suurele artiklile "Teadus ja elu" nr 8, 1957. Tähelepanuväärne on see, et "raadiofon" töötas kaasaegsete mobiiltelefonide põhimõttel. Kuni 30 kilomeetri raadiuses oli see lühilainetel ühendatud linna telefonivõrguga, võimaldades selle omanikul kodutelefoniga suhelda iga abonendiga.



Esimene aparaat L.I. 500 grammi kaaluvat Kuprijanovitši testiti 1958. aastal. Seega leiutati ja testiti mobiiltelefon ametlikult CCCP 15 aastat varem kui USA -s. 

    Allikast

Комментарии

Отправить комментарий

Популярные сообщения из этого блога

Copyright Reform

Изображение
Lugesin läbi teine osa Rick Falkvinge ja Christian Engströmi raamatust, huvitav teema, sellest pole kunagi ei mõttelnud. Ma olen nõus põhi ideega, et varem oli parem, sest inimesed said jagada asjaga kooperida asjad ja ei mõtelda sellest, et on olemas mingi "Copyrights". Praegu nad kahjuks natuke kõik teistmoodi on selles raamatus on pakkutud teha 20 aastad "Copyrights", mulle tundub, et see on pisavalt investori ja omanikule. Oli huvitav kui palju praegu see asi on olemas ja leidsin, et tänapäevaks see on umbes 50 - 70 aastad ja pärast surma veel 50 aasta, kui see on tõsi, siis ma arvan et see on liiga palju põhimeliselt see on kogu meie elu. Tundub, et reformi teha on kasulik, sest infot see on kõige tähtsam asi meie maailmas. Minu arvan, et see "Copyrights" piidurdab meie maailma arendust. Ühesõnaga ootame muudutusi!
Далее...

Mismoodi mõjutab vabade litsentside juures (copyleft) litsentsivalikut?

 Tasuta, avatud lähtekoodiga, tasuta, mitteäriline. Tasuta tarkvara on tarkvara, mida levitatakse tasuta litsentsi alusel (või avalikus omandis), ja tasuta litsents on see, mis annab kasutajale õiguse: Kasutage programmi Muutke selle lähtekoodi Levitage programm Jagage muudetud versioone Täpsemalt on tasuta litsents, mis vastab vaba tarkvara määratlusele. FSF peab nimekirja litsentsidest, mida ta peab tasuta. Nii kummaline kui see ka ei tundu, kui inimene kirjutas programmi ja ei anna seda kellelegi, siis on see tasuta tarkvara. Kuna sellel tarkvaral on üks kasutaja ja sellel on eespool nimetatud 4 õigust. Avatud lähtekoodiga tarkvara on tarkvara, mida levitatakse avatud litsentsi alusel (või avalikus omandis), ja avatud litsents on see, mis vastab avatud lähtekoodiga määratlusele. OSI peab nimekirja litsentsidest, mida ta peab avatuks. Sisuliselt ei erine avatud lähtekoodiga määratlus vaba tarkvara määratlusest, seega võime eeldada, et "tasuta" ja "avatud" on sünon
Далее...

Plusses and Minuses of usability of the Internet

 Kui ma sain aru, siin räägitakse UI-st ehk kasutajaliidest. UI- see on "User Interface" tavaliselt see on kuju, kuidas tehtud veebileht, UI-st sõltub mugavust, kui UI oli hästi tehtud, siis veebileht oma mõiste poolt tehtud loogiliselt ja kõik on enam vähem selge ja aru saadav. Kui UI tehtud halvasti, see on tavaline praktika, siis veebileht on juba pole nii selge ja tekkivad küsimusi kuidas vajutada ja mis siin üldse toimu. Allikas  22.11.2021 9:41
Далее...